Nii jälle pikk paus vahele tekkinud.
 Niisiis mis meil siin vahepeal juhtunud on , oleme tublid ja käime praktikal. Siin osakonnas tundub asi natukene isegi huvitavam. Esiteks, meil on siin kaks läti tudengit ka kes oskavad meile patsientide juttu tõlkida. ( tänu neile saime teada, et hooldajad leiavad, et selle asemel, et me seal õdede taga kõnnime võiks me neid hoopis aidata.) Aga ei vaikselt juba harjub selle osakonnaga ära.

Neljapäeval käisime siis ka meditsiinimuuseumis, mis oli päris huvitav. Kui esimene korrus oli selline natukene mitte nii huvitav, siis mida korrus ülespoole seda põnevamaks läks. Igal korrusel oli toodud erinevad apteegi nurgad. Need nägid välja suhtelised ehtsad. Ja sealsed näituse eksponaadid olid ka huvitavad. Ma parem panen siia pilte siis on näete ise ka .

 Siis neljapäeval sai ka Origo ees proovida mingi kahtlase värgi peal enda tasakaalu tunnetust. Igatahes, meie seast oli ainuke julge inimene Kairi. Meie Kaidiga väga sinna ei julgend minna , kuna ma teame, et me oleks seal kiljunud ja see poleks naljakas isegi mitte olnud.

 Karaoke õhtule mina ei jõudnudki.. aga pole hullu teine kord saab ka minna. Nii, et kahjuks seda ümbrikut ma pole saanud veel avada.
 Reedel siin oli suht rahulik päev, midagi väga ei teinud. Reede enda õnneks avastasin, et ka Riias Prismas müüakse beebiporgandeid juhuuuu, ma olin niiiii õnnelik kui seda märkasin, minu päeva tuli kohe päike välja :D
 Reede õhtul oli meil siis Fabio Sünnipäev. Otsustasime, et paneme siis kõik ilusti endale kleidid ja seelikud selga ja teeme ennast ilusaks. Sünnipäeval olime esimesed külalised. Kaidi sai Fabioga salsat tantsida, seda oli huvitav vaadata. Varsti hakkasid ka teised külalised kohale jõudma.. mingi hetk oli ruumis oma 10 naist ja 1 mees. Aga pikapeale tuli teisi mehi ka . Kuna mul andis uni tunda, siis kadusin ma sünnipäevalt kell 11st juba ära.

Eesti neiud Hundi haardes 

 Kuna me saime praktikalt paar päeva puhkust, siis otsustasin, et tulen uuesti Tartu ja ajan siin enda juhilubade asju. Teel Tartu sai ka korra Pärnust läbi käidud. Ma ei tea, mis teema mul selle merega on, aga ma vist võiks hommikul vara mereäärde minna ja alles õhtul sealt ära tulla. Õnneks oli ilm ka selline mõnus, päike paistis ja sai vaadet nautida .
 Siis eile (esmaspäeval ) sai käidud ka öölaulupeol, mis oli ausalt mega võimas.See rahvamass ausalt mega mega . Ja need laulud, mul oli nii heameel , et ma ikka tulin sinna. Kui lauldi neid isamaalisi laule, siis tuli kananahk ihule ja selline uhke tunne. Ja teiseks super positiivseks punktiks oli see, et õhtu veetsin ma mega toredate inimestega .  Lisaks tehti öölaulupeol ka uus laul " Tartlane olen ja tartlaseks jään , kui mind tartlaseks loodi "
http://www.youtube.com/watch?v=MfBQfXBNtnc  Link millega näete säravamaid hetki.

Õnneli kursakas :D

Lapsed leidsid kiigu xD

Laps leidis kiigu vol2 

Ja lõpuks ka grupipilt :D

 

Heips

Nii pole jälle pikalt midagi kirjutanud, õigemini polegi siia midagi väga kirjutada. Kõik on kuidagi niii vaikselt möödunud.
 Niisiis natuke siis enda nädalavahetusest Tartus, mis oli mega tore ausalt. Sain sellise energialaengu sealt , et pean nüüd siin Riias ilusti vastu. Teate kui hea tunne oli sõita üle piiri ja olla Eestis, ma olin seal bussis nagu väike laps.. vaatasin eesti keelseid tänavanimesi ja poodide reklaame :D Ja nii mõnus soe tunne oli Tartus enda kodu koridori astuda. Kui ma varem pole tundnud seal seda vanapuumaja lõhna, siis neljapäeva öösel kui ma koridori astusin siis oli seda lõhna nii hästi tunda ja see oli nii kodune ja hubane. ( Ometigi ma olen ju ainult Riias siis ikkagi oli koju jõuda nii hea tunne )
 Reedene päev oli selline jooksmine, ausalt ühestkohast teisse. Riias elades meeldib mulle siine bussiliiklus.. siis ei pea kaua ootama, et saada vajaliku bussi peale. Aga noh Tartus sa ikka ootad mõnuga. Reede õhtu lõppes, siis enda ergutusgrupiga väljas olles.. saime palju naerda ja rääkida. Laupäev ja pühapäev olid sellised rahulikumad päevad, kuid samuti mega mõnusad.
 Tartust tagasi tulin siis kahe suure spordikotiga mis kaalusid mega mega palju.. mul vanaema ja vanaisa said ikka korralikult naerda kui nägid, kuidas ma seal kottide kuhja all olin :D Aga jah kurb oli bussi istuda ja tagasi Riiga sõita.
 Esmaspäeval algas meil praktika uues osakonnas. See osakond meenutab täiesti haiglat juba. Selline valge ja lõhnab haigla moodi ning asjad on ka paremini sätitud. Natukene harjumatu on küll seal olla, aga küll me ära harjume. Õed kahjuks väga inglise keelt meiega ei räägi.. nii et pole ime kui sa tabad ennast olukorrast kus õde seletab sulle midagi läti keeles( või vene keeles)  ja imekombel olen ma isegi seni aru saanud mida nad tahtnud on. Kahjuks Liftid pole küll väga muutnud kui siis ainult negatiivsuse poole. Liftiga üles sõites see vahepeal hüppab siis on kuulda kuidas mingid juhtmed( traadid kraabivad lifti seinasid)  ja siin esmaspäeval liftiga alla tulles tegi ta mingi hullu jõnksaku nii et ma peaaegu juba kiljatasin seal.
 Aga ilmad on meil siin mega kevadised ja mõnusad, täna isegi istutati kesklinnas Origo juures olevale väljakule lillekesi ja ehitati välikohvikut üles, siis oli küll et jee Kevad lõpuks oled sa siin :D
Nagu ma siin aru sain siis on plaanis homme karaoke baari minna ( nii et varsti saan uue ümbriku avada :D) Ja plaanis on teha juttu ka naabrimehega :D
 Sain pühapäeva õhtul avada siin ümbriku, kui ma olen kohtingul eesti mehega . Igatahes see ümbrik sisaldas palju sädelevat pulbrit , nii et me siin praegugi sädeleme ja meil köök ka sädeleb. Aga jah ümbriku sisu oli lahe . Seda näete kohe pildi pealt :D

Kaks väsinud töölist peale 8h tööpäeva kodupoole kõndimas 

Kuna tööpäevad on meil pikad, siis tihti me ei jõuagi turgu, aga pole hullu turg tuleb meile otse haigla ukse ette :D

vaade haigla aknast vol 234

Salapärase ümbriku sisu :D

Oi kuidas me kõik sädeleme :D

Heips

Juhuuu täna saab korraks koju :)
Täna oli siis viimane paktikapäev selles osakonnas kus me viimased kolm nädalat olime. Kui me selle aja jooksul oleme näinud nii mõndagi, mis meile ei meeldinud, ning mida arvatavasti meie õppejõud nähes endal juukseid peast kakuks. Kui meile koolis räägitakse, et skutti ei tohi peal hoida rohkem kui 30 sek. ja siis siin on olnud see peal 3 minutit ja saa vaatad juba kuidas patsient kannatab valust. Siis tänane oli viimane piisk karikasse. Enne tänast ma mõtlesin, et ma ei jaga teiega seda, mida ma siin haiglas näinud olen, siis nüüd ma siiski mõtlesin, et võiks. Täna oli meil osakonnas vanem medõde, kes oli väga elevil, et oh tudengid Eestist ja Tartust ka veel. Siis hakkas meid endaga kaasa kutsuma.. tahtis näidata meile kuidas verd võtta. Nii siis õpetus, kuidas kohe kindlasti mitte verd võtta. Ta ei kandud kindaid, skutti ei osanud ta samuti kasutada, kui ta naha oli ära puhastanud katsus ta veel veeni, kui ta veeni ei leidnud kasutati loogikat, et seal kus on sinikas seal on ka veen, niisiis torgati ilusti sinikasisse nõel. Meile koolis õpetati ka veel, et sellelt käelt, kus on tilgasüsteem, sealt ei tohi verd võtta kuna  veri on ravimiga segunenud. Siis siin see väga rolli ei mänginud, tilka ei pandud isegi mitte kinni selleks ajaks. Ning kui juhtus olema nii , et meil jäi nahapuhastus vahend maha, siis polegi vaja nahka puhastada vaid torgata nõel otse sinikasse ja saada veri kätte.
 Seda kõike seal näha oli ausalt öeldes paras šokk. Me kolmekesi lihtsalt olime seal ja kohati isegi ei suutnud seda vaadata. See oli väike arusaam sellest, et miks meile koolis sellised elementaarseid asju veel tuhat korda üle korratakse. Aga õnneks oli ta ainuke mitte väga terav pliiats seal pinali, kuigi jah heameelega ei laseks ma teda patsientide juurde, aga jah meie oleme ainult praktikandid ju.

Heiiipss

 Istume hetkel ühikas.. jõudsime tunnike tagasi just orienteerumast. Ei igati tore oli vahelduseks kuskil väljas ka ringi liikuda ja avastada Jurmalat. Meie grupis olime mina , Kairi ja Kaidi ning kaks läti tudengit. Ja me pidime läbima 10 punkti. Ausalt see oli naljaks.. kuna esimese tunni jooksul me ei leidnud ühtegi punkti üles, lihtsalt jooksime mööda Jurmalat ringi ja otsisime, et huvitav mida meie kaart endast üldse kujutama peaks. kokku kulus meil 2,5 h et läbida kõik punkte. Õnneks me väga seal jooksma ei pidanud.Muidu oleksin ma hetkel vist küll väga surnud :D Algul lubati meile peale orienteerumist veel pidu ka, et saame omavahel veel tutvuda ja värki. kuid see osa läks vist kõigil meelsest, kuna peale orienteerumist tulime kõik sama rõõmsalt koju tagasi. ( Ps! Teate kui hea meel mul on , et ma päeval endale makaroone tegin ja neil üle jäi  :D )
  Mis siis veel toimunud on .. Esmaspäeval käisime me poodides mõtlesime, et värskendame enda riidekappi uute asjadega... aga kus sa sellega , see on nii tüüpiline, et siis sa ei leia poest mitte kui midagi. Eile siis käisime hiina restoranis, mis oli päris põnev ,, kogu see sealne korraldus ja värgid..Sa lähed sinna tellid enda kraami ära siis nad küsivad sinu nime ( Seal ma sain enda nimeks Marisa.. ma küll parandasin neid, kuid selle peale sain ma vastuseks, et las olla Marisa, kuna muidu on mul raske enda sööki kätte saada , et väike segadus tekiks )  ja siis sa said vaadata kuidas kokad su toitu valmistasid, nad olid ikka päris osavad seal nende pannidega ja neil on hea närv ka seal kõigi ees kokata, mida seda ei suudaks. Igatahes kui nad söögi valmi said ja karpi panid siis karjusid nad su nime üle söögikoha ja sa said söögile järgi minna. Toit oli seal mega hea ja isegi mitte kallis. Homme on meil plaanis sealt uuesti läbi minna :D
 Praktika on ka kuidagi asjalikumaks muutunud, meil lastakse seal asju iseseisvamalt teha.. siin ükspäev sain ise endal peal kanüüli panekut harjutada ja veenivere võtmist.  See oli jälle hea koguemus.Kuna kui mina Kaidilt võtma hakkasin siis tema veresoonest lihtsalt purskas verd välja , see oli päris naljaks.
 Aga jah ma homme koju juhuuuu.. saan endale sealt ravimeid tuua ja asju mis veel puudu on . Mulle küll väga meeldib Riias, kuid siiski on ka pisike elevus see seoses sellega, et koju saab. Täna öösel ma isegi enam ei saanud aru kus ma olen , ärkasin ja ei saanud aru kas ma olen enda maa kohas, Tartus või Riias .
Ilmad siin Riias on ka niii mõnusalt soojaks läinud täiesti kevade tunne on ,, nii et varsti on suvi juhuuu :)

Meri, mu arm..

Siin me siis oleme  kõik koos :) 

Haigla juures, elusad ja õnnelikud :) 

Pole jälle mitu päeva siia kirjuta jõudnud või pigem osanud. Lõpuks siin võtsin ennast täna kokku, kuna eile lubasin, et hiljemalt tänaseks õhtuks tuleb uus sissekanne.
Algatuseks siis seda, et meie toa nõrgimaks lüliks osutus Kairi, kes lahkus nädalavahetuse reisiks Tartu. Nii et hetkel käib pinev võitlus minul ja Kaidil, kes tahab saada järgmiseks Tugevamaks Lüliks meie toas :D
 Nii, reedel olin ma praktikal üksi, polnud kaasas Kaidid, kes tõlgiks, mida patsiendid tahavad ja polnud ka Kairit, kellega koos patsientidele nõutu näoga otsa vaadata ja lihtsalt naeratada. Igatahes esimesed pooltundi ma mõtlesin küll, et miks ma pidin üksi tööle tulema, miks ma pean endale alati mingeid nõmedaid olukordi kaela kutsuma. Esiteks ma pidin meeste palatis panema tilga, aga sealsed mehed seletasid mulle midagi, millest ma sõnakestki aru ei saanud. Siis läksin naiste tuppa, et seal tilka panna ja seal ma passisin niisama 5 minutit enne kui patsient sättis ennast lõpuks paika ja siis selgus, et tal pole isegi kanüüli. Edasi läks päris lõbusalt, sain väga palju teha ja mulle meeldis.Õnneks ei eksinud trollidega sinna sõites ära ka :)
 Siis reede õhtul pidime radioloogiatehnikutega kokku saama ja neile tutvustama Riia ööelu, enne seda oli Sven meil kutsunud ka French Bar`i kus olid veel oma 30 hollandlast, meid tutvustati seal igasugustele inimesele ja pidime siis rääkima natuke Eestist ja ka Lätist. Eesti tüübid jõudsid ka varsti sinna kuid neile seal vist väga ei meeldinud, ja tänu sellele läksid meie teed ka tolleks õhtuks lahku. Meie liikusime edasi Sveniga Moon Safar`i mis oli jälle mingi maaalune koht, aga samas oli seal päris hea muusika ja seest nägi isegi päris kena välja.. teised hollandlased olid ka seal. Seal olime me päris pikalt, vahepeal isegi saime mingite mustanahalistega tantsida, aga see polnud väga tore kuna nende tantsimisstiil oli väga ahistav.. kohati oli tunne, nagu nad roniks meile juba sülle tantsima. Otsa me neile samuti vaadata ei julgend. pärast ronivad veel suhu ka. igatahes suht varsti jooksime me nende juurest minema ja läksime omade juurde tantsima, seal oli ikka palju julgem tantsida. Peale Moon Safari`t liikusime edasi sinna veidra muusikaga kluppi õnneks seal polnud me kaua.. kuna õhtu lõpuks mu jalad lihtsalt megalt valutasid ja isegi kõndimine tundus liigne piin juba ja Kaidi oli tantsides oma hääle kaotanud ( mida ta kahjuks pole siiani veel tagasi saanud)  ja õnneks Sven tahtis ka tulema tulla kuna ta pidi järgmine päev reisile minema .. nagu eelmine nädalgi siis seekordki lõppes meie pidu Mäkis, kus ma sain olla ainuke veider , kes endale öösel kella nelja aeg tellib lasteeinet :D
 Laupäev möödus meil siin kodus suhteliselt rahulikult, tegime pesupäeva. Saime teada, et kui panna pesumasin intensiivseprogrammiga.. siis peseb see pesu 2 tunni asemel hoopis 3. Ühesõnaga me saime all keldris tundaega vaadata, kuidas kallis pesumasin meie pesu pesi..peale pooltundi muutus asi isegi huvitavaks( ma pole kindel kas asi oli selles, et igavuseks ma hakkasin hulluks minema või asi oligi huvitav).
 Teie suur avastus, mille me nädalavahetusel tegime on see, et köögis saab alati uusi tutvusi. Esiteks reedel kui köögis pitsat tegime, ja me seal just rääkisime, et miks inimesed aru ei saa, et ummistunud kraanikausist ei lähe vesi alla kui seal juba on vesi sees. Ja seepeale meilt türgi mees uurib. et mida me räägime, et ta oskab küll eesti keelt.. Me mõlemad Kaidiga olime nagu WHAAAT ??? Päriselt ??? Õnneks ta ikkagi ei osanud ja me saame talle siiski veel köögis silma vaadata. Siis eile õhtul, kui me süüa tegema läksime kohtasime me 5 Gruusia meest, kes on vägaväga sõbralikud isegi ahistavalt sõbralikud. Eile kahekesi seal köögis koos 5 gruusiamehega olla oli päris greeepyyy tunne. Kutsusid meid eile kaarte mängima, aga sinna me ei jõudnud. Nüüd käivad meil toa uksetaga. Täna hommikul laenasid minult fööni ( ma küll ei kujuta ette miks, aga noh ju siis oli vaja ). Nii et meil siin ühikas igav ei hakka.  Siin kohas tervitaks jällegi meie naabripoissi Hiinast , kes on alati tubli ja lukustab ka koridoriust ! Tänan Naaber! We love youuu ! :)
  Siin järgmine nädal tulen ma ka puhkusele Tartu juhuuuu.. juba vaikselt ootan seda. Sellega seoses meenus mulle, et ma sain ühele enda ümbrikule komisjoni poolt lubatud muutuse, ma ei pea minema läti mehega kohtingule vaid see võib olla ka eesti mees. Ja järgmine nädal lubati mind viia ka karaoke Baari niii, et saab vist varsti jälle ühe ümbriku avada.
 Jaaa tänan Kevad, et sa meid siit lõpuks üles leidsid,, Suured soojad kallistused sulle, me tohutult igatsesime sind :)

Kairi suundumas koju.. Ära saates sai valatud pisaraid kui ka happydance :)

Võimalik võtta ka Takso :) 

Moon Safari :) 

Heips

Pole ammu jälle midagi rääkinud..igatahes, pilte mul teile siia väga panna ei ole, paar pilti ikka leian võib-olla.
Aga ausalt mulle väga meeldib Riias, vaikselt on juba tunne, et isegi kevad on hakkab vaikselt siia saabuma. Eelmisest postitusest vist isegi oli kasu.
 Nii ma toon teile siis paar põhjust, miks mulle Riias meeldib. Esiteks hommikuti tulevad bussid ja trollid siin nii tihti, et kui sa ühest maha jääd pole hullu kohe max 5 minuti pärast tuleb kohe uus. Okeii bussid ja trollid on küll alati inimesi nii täis, näiteks täna hommikul oli hea, et me üldse bussi mahtusime, Kairi naeris, et kui nüüd bussiuksed lahti lähevad siis ta kukub välja ka. Õnneks varsti läksid enamus inimesi maha ja sai natukene vabamalt ennast tunda. Teiseks on Riias see lahe, et hommikuti elu käib siin, poed on avatud ja kohvikud ja nii lahe on vaadata kuidas inimesed sibavad ringi , ise üks nende sibajate seas olles. Samuti on siin ka öösel elu pole sellist vaikust vaid ikka elu, võrreldes Tartuga on siin ikka väga palju siblimist. Kolmandaks see linn ise on juba nii ilus, hommikul haiglasse sõites ja päeval  tagasi koju sõites ma lihtsalt vaatan ja imestan. Need majad on justkui mingist muinasjutust välja võlutud ma vist ainult pildistaks neid kui mul kaamera kaasas oleks. ( Ps! Järgmine nädal kui ma endale kaamera siia saan siis ma luban et postitan siia ka nende majade pilte)
 Ühikast ka siis natuke. Meie külm kapp on elu sisse saanud, vahel pole seal enam kohta kuhu enda asju panna, inimesed on hakanud seda kasutama ja see on ainult hea. Köögi nad ikka korras hoida ei oska.. okei vahel ikka koristavad enda tagant ära aga täna hommikul kööki minnes tabas meid ehmatus. Kraanikauss oli mingit sodi täis, ma ei julgenud enda musti nõusid seal pesta. Siis kapipeal vedelesid sibulakoored ( tõesti prügikast on ju lausa 2 sammukaugedel ja neid on väga väga raske ära visata). Aga kui see köögi korrashoid välja jätta, siis mulle täitsa meeldib siin ühikas. Ning nüüd tervitaksin ma meie armast naabrimeest Hiinast. Meil on temast juba kahju, sest me koguaeg kiusame teda, küll me laseme tule ära wc-st kui ta seal on , küll me kangutame ust kui ta wc on. Nüüd igakord kui ta wc-sse või vannituppa  läheb siis me naerame, et peaks teda uuesti kiusama minema.  Me otsustasime, et temast saab meie uus parim sõber ja siis ta hakkab meile hiina toitu tegema ja meiega koos pidudel käima. Igatahes ta on väga tore ja lõbus mees, meie saame alati naerda kui teda mainime.
 Kuna ma olen Riias ja see on pooleldi uue lehekülje keeramine, siis otsustasin enda juures ka pisikese muutuse teha ja värvisin pead natuke tumedamaks.. ( õigemini toakaaslased said olla staarid ja värvida) Aga kui värv peas oli, siis ma kartsin, et sealt tuleb ikka midagi väga tumedat välja aga õnneks jäin ma tulemusega väga rahule.
  Igatahes ma nüüd siis üks pilt :)

Töönädal on jõudnud juba teispäeva peale. Pole jälle pikalt kirjutanud.. aga midagi väga pole juhtunud ka, mida siia kirjutada ja ma niisama jama ei viitsi ka kirjutada.
 Igatahes laupäeval käisime me kohtumas Evaga ( läti tudengiga, kes tuleb Eestisse praktikale). Hästi tore ja elav neiu tundub olevata. Temaga läksime istuma ühte kesklinnas asuvasse Pubisse, mis oli väga rokilik aga selline mõnus vaikne kohake.

Pühapäev oli selline mõnus lebotamis päev, magasime kaua ja siis niisama tegime mitte midagi. 

See loomulikult andis õhtul magama jäädes tunda, ühesõnaga polnud und.
Siin reedel lubas Sven, et teeb meile linnatuuri esmaspäeval ( ehk siis eile ), aga kahjuks ilm oli selline lumine ja mitte just väga välja jalutama kutsuv, nii et  linnatuurile me ei läinud vaid siirdusime otse Teemajja. See on selline mõnus kohake, kus saad endale 2 lati eest kannutäie teed tellida ja siis seal kas istuda või lamada ja teed juua ning vaadata aknat välja. Selline koht võiks Eestis olla ka. Igatahes kõik kes mulle siia külla tulevad, siis arvestage ma kavatsen teid ka sinna viia.

Teemaja

Alati natuke udused :D

Sven  ja Kaidi

Aga üldiset Riiast, siis mulle igapäeva aina rohkem meeldib siin, kui eelmine nädal oli tunne, et kuhu ma ennast mässinud olen ja see linn ei meeldi kohe üldse mulle, siis praegu mulle täiega meeldib see linn, ma natuke oskan siin isegi liigelda. Kui ilmad ilusaks lähevad siis on plaanis minna ka linna avastama.
Ps! Kevad, kui sa satud seda postitust lugema, siis palun ole nii kena ja tule juba puhkuselt tagasi , me kõik igatseme sind väga :)